Veebilehte on võimalik suurendada ja vähendada, kui hoiad all Ctrl-klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd-klahvi) ja vajutad samal ajal kas “+” või “–” klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt. Hoia all Ctrl-klahvi ja liiguta hiire kerimisrulli. Vaate tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutad samaaegselt “Ctrl” ja “0” klahvile.
Lähedase või pereliikme hooldamise vajadus võib tekkida ootamatult.
Tihti jäävad pered teadmatusse, kuidas kodustes tingimustes hooldust vajavat lähedast aidata. Põetamine on nii füüsiliselt kui vaimselt raske töö, milleks tihtipeale pereliikmed valmis ei ole.
Tea oma lähedasele väljastatud ravimeid ja nende kõrvaltoimeid. Küsi infot haiguse olemusest ja ravivõimalustest arstilt või insuldiõelt, uuri haiglate kirjalikke infomaterjale. Sotsiaalhoolekande võimalusi uuri raviasutuse sotsiaaltöötajalt või elukohajärgsest sotsiaalhoolekande osakonnast. Esimesed insuldijärgsed nädalad on rasked, kuna infot on palju ja kohanemine uue olukorraga vajab aega.
Taastumine sõltub insuldi tekke asukohast ajus, kui suur on kahjustus, inimese motivatsioonist, lähedaste toetusest, taastusravist, inimese eelnevast terviseseisundist. Iga inimene ja tema haigus on erinevad. Ka taastumise aeg on erinev – esimese paari nädala jooksul võivad mõned funktsioonid ise taastuda, mõnel inimesel võib minna mitmeid kuid või isegi 1-2 aastat.
Kukkumine peale insulti on sage. 30-50 % inimestest võib peale insulti tekkida depressioon, mis mõjutab tema edasist taastumist, seega tunne depressiooni sümptomeid.
Vähenda insuldi muudetavaid riskitegureid, et haigus ei korduks - Riski tõstab vanus, kõrge vererõhk ja kolesterool, diabeet, ülekaal, mööduv transitoorne isheemiline atakk (TIA), südamehaigused, suitsetamine, ülemäärane alkoholi tarbimine. Jälgi, et su lähedane toitub tervislikult, liigub, tarvitab määratud ravimeid, käib arsti juures kontrollis.
Jätkake kodus taastusravis õpitut, abista nendes toimingutes, milles inimene abi vajab ja julgusta nendes, mida ta saab ise teha, kõnehäirete korral aita suhtlemisel, ole kannatlik, toeta lähedase emotsionaalset tervist, kohtle teda nagu täiskasvanut, anna talle aega ülesannete täitmisel, keskenduge sellele, mida ta saab teha mitte, mida ei saa, ümbritse teda tuttavate asjadega, vestlustes, keskendu teemadele, mida lähedane mäletab, korraga palju võõraid külastajaid koormab inimest, räägi lühidalt ja aeglaselt, lase tal teha oma elu puudutavaid otsuseid, kaasa perekonna ühistegevustesse, hoia teda kursis oluliste sündmustega perekonnas.
Muuda kodu turvalisemaks, et ennetada kukkumisi ja sellest tekkivaid traumasid. Väldi treppe – eramus paiguta lähedane alumisele korrusele, libedaid põrandaid toas ja vannitoas, vaipkatteid, pimedaid ruume, liigset mööblit jne.
Üks inimene ei suuda kõike. Kui sa ei aita ennast, ei ole sa võimeline aitama oma lähedast. Sina oled kõige tähtsam inimese maailmas, kelle eest hoolitsed. Võimalusel jaga hoolduskoormust toetusvõrgustikuga. Hoia tasakaalu oma elus tervisliku toitumisega, füüsilise aktiivsusega, puhkamisega, käi tervisekontrollis. Abistajad on depressiooni ja stressi tekke riskirühmas. Stressi sümptomiteks on une- ja söömishäired, meeleoluhäired (ärrituvus, kiire vihastamine, kurbus jne), väsimus, keskendumisraskused, unustamine, huvi kadumine tegevuste vastu, mis varem huvi pakkusid, sagedane ravimite tarvitamine või suurenenud alkoholi tarbimine, krooniliste haiguste ägenemine või uute haiguste tekkimine.
(Allikad: Ida-Tallinna Keskhaigla anesteesiaõde Egle Türk artikkel tervis.elu24.ee portaalis)