Insuldi tagajärjel tingitud funktsionaalsed häired võivad mõjutada nii haigestunu kui tema lähedaste igapäevaelu toiminguid.
Akuutravi perioodi lõpus suunatakse patsient, olenevalt tema paranemisastele, statsionaarsele, kodusele või ambulatoorsele taastusravile, järelravile või iseseisevasse õendusabiosakonda.
Insulti haigestunud inimese insuldijärgse teekonda kuuluvad tema lähedased, haigla meeskond, taastusravi spetsialistid, järelravi spetsialistid, esmatasand, KOV, abivahendikeskused, sotsiaaltöötajad, pereõed, mõnedel juhtudel hooldekodu, rehabilitatsiooniasutused, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa.
Kuna liikmete ring on lai ja teadmatus võib muret tekitada, leiad allolevalt suunised kelle poole millise mure korral pöörduda.
Taastusravi
Esimese haigestumisjärgse 6 kuu jooksul saab inimene minna ka kuni 21 päevaks taastusravile. Ravikindlustatud isiku teenuse eest tasub haigekassa juhul, kui taastusarst ja ravimeeskond peavad seda meedet vajalikuks.
Suunamise saab haigestunu oma taastusarstilt ning kodukoha lähedal asuvad haigekassa lepingupartneritest taastusraviteenuste pakkujad on leitavad haigekassa kodulehel.
Kui 6 kuu jooksul ilmneb, et on funktsioone (näiteks liikumine, kõne, neelamine), mida oleks tarvis veel taastada või vajavad veel taastusravi tähelepanu, saab perearst suunata haige veel 14 päevaks taastusravile. Ravikindlustatud isiku ravi eest tasub Eesti Haigekassa.
Õendusabi
Kui haigestunu üldine seisund, madal füüsiline võimekus või kognitiivsed oskused ei võimalda tal tegeleda aktiivse taastusraviga, suunatakse haigestunu haigla poolt statsionaarsele õendusabile või järelravile.
Antud osakonnas on tagatud haigele ööpäevaringne õendus-hooldusteenus, vajadusel arstiabi ning vastavalt haige võimekusele tema aktiviseerimine läbi passiivse või aktiivse füsioteraapia.
Kodukoha lähedal õendusabi teenust pakkuvad haigekassa partnerid on leitavad haigekassa kodulehel.
KOV (kohalik omavalitsus)
Kui insuldi läbinud inimene vajab abi, tuleb tal või tema lähedastel võtta ühendust elukohajärgse kohaliku omavalitsusega.
Kohalik omavalitsus korraldab järgmisi sotsiaalteenuseid:
- koduteenus
- väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
- tugiisikuteenus
- täisealise isiku hooldus
- isikliku abistaja teenus
- sotsiaaltransporditeenus
- võlanõustamisteenus
- varjupaigateenus
- turvakoduteenus
- eluruumi tagamise teenus
Sotsiaaltöötajad abistavad:
Insuldi läbinud inimene võib vajada ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (SRT) või erihoolekande teenuseid. Selle kohta saab lähemalt infot Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Tööalane rehabilitatsioon
Kui pärast insulti on tööealisel inimesel töövõime vähenenud, tuleks pöörduda Töötukassasse töövõime hindamisele.
Töövõime hindamine on inimese tegutsemisvõime kindlaks tegemine. Selle juures arvestatakse inimese terviseseisundit ja tema enda hinnangut oma võimele teha igapäevaelu tegevusi.
Töövõime hindamine koosneb viiest sammust:
- arstivisiit
- töövõime hindamise taotluse esitamine
- ekspertarvamuse koostamine
- töövõime hindamise ulatuse otsustamine
- töövõimetoetuse maksmine
Vajadusel nõustamine ja tööturuteenuste osutamine töötamise jätkamiseks või tööle saamiseks.
Kuhu taotlus esitada?
Töövõime hindamise taotlust saab esitada e-töötukassas, töötukassa maakondlikus osakonnas juhtumikorraldaja abiga või paberkandjal (allkirjastatuna) tavapostiga maakondliku osakonna üldisel postiaadressil.
Vaata lisa Töötukassa kodulehelt.
Millal taotlus esitada?
Insuldijärgselt on mõistlik aeg taotluse esitamiseks 6 kuud pärast haigestumist ning juhul, kui inimesel on jätkuvad piirangud toimetulekul (nt riietumine, söömine, liikumine, kõnelemine, hügieenitoimingud – kui inimene ei ole suuteline iseseisvalt toiminguid sooritama, vajab suures osas abi ühes või mitmes valdkonnas).
NB! Töövõime hindamise ja puude ühistaotluse saab esitada Töötukassasse.
Perearst
Tervisemurega inimese esimeseks kontaktiks tervishoiusüsteemis on tema perearst või pereõde.
Pereõde nõustab kõiki oma patsiente ning annab nõu ka haiguste ennetamiseks.
Pereõel on iseseisvad vastuvõtud, kus ta õpetab, nõustab ja juhendab inimest tervise eest hoolitsemisel ning haiguste ennetamisel. Pereõde osutab abi ka haiguste korral ning korraldab tervisedokumentatsiooni, lisaks on õe ülesanne jälgida kroonilise haigusega inimesi. Vajadusel konsulteerib pereõde perearstiga või suunab inimese perearsti visiidile.
Sotsiaalkidlustusamet
Kui haigestunule jääb püsivaid kahjustusi, saab ta taotleda puude ekspertiisi. Selleks tuleb ekspertiisiavaldus saata Sotsiaalkindlustuametile.
Kuidas seda teha, saab lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Hooldekodu
Hooldekodu (-keskuste) teenust võivad vajada inimesed, kelle insuldijärgne taastusravi ei olnud tulemuslik ning mille tõttu on isiku iseseisev toimetulek igapäevaelu või iseendaga raskendatud ja vajavad kõrvalist abi 24 tundi ööpäevas.
Hooldekodu (-keskuste) teenused on ööpäevaringsed või päevased, kus patsiendile pakutakse ööpäevaringset õendus-hooldusteenust ja võimalusel tegelustunde tegevusjuhendajaga.
Loe rohkem Eesti Haigekassa kodulehelt.
Leia oma kodule lähedal asuv hooldekodu siit.
Toetatud suhtlemine
Küsi nõu või vaata teiste, insuldist puudutatute küsimusi ja vastuseid siit
Meie spetsialistid aitavad vastuste leidmisel ning teiste esitatud küsimuste ja vastuste leidmine annab kindlustunde, et sa ei ole oma murega üksi. Jagatud mure on pool muret.
Insuldi äpp
Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt on loodud tõenduspõhist teavet insuldijärgse elu ja toimetuleku kohta jagav insuldi äpp. Näiteks leiab sealt juhised, kuidas vähendada korduva insuldi riski ning kuidas halvatud kehapoolega inimese toimetulekut hõlbustada. Lisaks saab äpis pidada interaktiivset vererõhupäevikut ning märkmikku, kuhu taastumise kohta märkmeid teha.
Abi saamiseks suunab äpp otse kasulikele numbritele, aadressidele ja veebilehtedele, kuhu insuldist taastuja ning tema lähedased saavad vajaduse korral pöörduda. Loe lähemalt ja laadi äpp alla siit.