Veebilehte on võimalik suurendada ja vähendada, kui hoiad all Ctrl-klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd-klahvi) ja vajutad samal ajal kas “+” või “–” klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt. Hoia all Ctrl-klahvi ja liiguta hiire kerimisrulli. Vaate tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutad samaaegselt “Ctrl” ja “0” klahvile.
Kõrge vererõhk on üks olulisemaid riskitegureid. Ravimata vererõhk võibki olla ainus insuldi põhjustaja.
Teine riskifaktor on suhkruhaigus, n-ö sisemine rooste, mis kahjustab veresooni seestpoolt.
Kolmas põhjus on kõrge kolesterool ja rasvade ainevahetuse häire ehk düslipideemia.
Koos vähese liikumise ja ülekaalulisusega moodustuvadki tingimused metaboolseks sündroomiks. Seda on tänapäeval võimalik ohjata, kuid paljud ei suuda kahjuks spetsialisti koostatud juhiseid järgida.
Oluline on eluviiis: suitsetamise ja alkoholi tarbimise kontrolli all hoidmine ning piisava liikumisharjumuse säilitamine.
Väga tähtis riskifaktor on ka südame kodade virvendusarütmia, mida esineb ühel protsendil inimestel, kes ei pruugi seda ise tundagi. Insuldiregistris olevatel haigetel on seda aga pea 30%-l tuvastatud. Selle haiguse ravi toimub verevedeldajatega, et vähendada trombide moodustamise riski.
Insult on üks tõsisemaid haigusi, mis põhjustab kõige sagedamini raskeid tagajärgi ja isegi invaliidsust. Kuid on olemas lihtsad meetmed (kordus)insuldi ennetamiseks ning praktiliselt igaüks on võimeline neid kasutama. Eluviisimuudatusest saab kõik alguse.
Kõrge arteriaalne vererõhk on insuldi tekkimise riskifaktor. Kui kellelgi teie vanematest oli diagnoositud niinimetatud prehüpertensioon (arteriaalne vererõhk vahemikus 130/80 kuni 139/89) või hüpertensioon (vererõhk alates 140/90 mm), tuleb kindlasti alustada ravi. Arst valib optimaalsed preparaadid, kuid tuleb regulaarselt mõõta vererõhku.
Emotsionaalne seisund peegeldub otseselt tervisel. Viies stressi ja depressiooni miinimumini, tagate hea südame- ja veresoonkonna seisundi ja ennetate insuldi tekkimise.
Hoolitsege oma vanemate eest – nad võivad tunda ennast mahajäetuna ja üksikuna. Helistage, saage kokku, suhelge nendega. Ning see teeb nad õnnelikumaks. Tuju aitavad tõsta ka mediteerimine, ja jooga, rahustav muusika, jalutuskäik värskes õhus. Kui need meetmed ei aita depressioonist jagu saada, pöörduge spetsialisti poole.
Levinuim trombide tekkimist ennetav preparaat on aspiriin. Seda määratakse insuldi ja infarkti profülaktikaks inimestele vanuses üle 45 aasta, kes kuuluvad nende haiguste riskigruppi:
Aspiriini doos tuleb kooskõlastada raviarstiga.
Pidage silmas, et insuldi riski suurendavad samuti suhkruhaigus teil või teie vanematel, arütmia, erinevad südame probleemid või veresoonte patoloogiad.
Neid seisundeid tuleb hoida kontrolli all ning vajadusel tegema läbi ravikuuri. Veenduge, et teie raviarst teab neist.
Kui teile või teie vanematele on määratud hormoonasendusravi, suhkruhaiguse ravimid või artriidivalu leevendavad preparaadid, rääkige sellest oma raviarstile. Raviskeemide analüüsimine ja vajadusel alternatiivsete raviskeemide määramine lubab vähendada insuldi tekkeriski.
Uuringud on näidanud, et igal kolmandal inimesel on lühike isheemiline atakk (miniinsult) põhjustanud raske insuldi.
Miniinsuldi sümptomid on järgmised:
Kui märkate kasvõi üht nendest sümptomitest, pöörduge koheselt arsti poole.
Insuldi üks peamisi riskifaktoreid on üldise kolesterooli kõrge tase (üle 200 mg/dl või 5,2 mmol/l). Eriti kehtib see „halva” kolesterooli – madala tihedusega lipoproteiini – kohta, mille näitaja veres ei tohi ületada kontsentratsiooni 70 mg/dl või 3 mmol/l.
„Halva” kolesterooli taseme vähendamiseks tuleb pidada kinni madala rasvasisaldusega dieedist ja konsulteerida arstiga.
Menüü peab sisaldama suures koguses teravilju, puu- ja juurvilju, kala, kodulindude liha, väherasvast liha ning rasvatuid või madala rasvasisaldusega piimatooteid. Ööpäevane kalorikogus võib sisaldada ainult 25-35% rasvu. Ka alkohoolsete jookidega liialdada ei tasu.
Igapäevased harjutused on südame- ja soonkonnahaiguste tervise lahutamatu osa.
Millist koormust vajate? Arstide arvates peaks see olema vähemalt 30 minutit intensiivseid füüsilisi harjutusi 5 korda nädalas. Vanemad inimesed peaksid tegema neid üle päeva. Selle kohta, milline füüsiline koormus sobib just teile, konsulteerige arstiga.
Füüsiline tegevus ei pea tingimata toimuma siseruumides teiste treeninghuviliste seltsis, Eesti eri paigus on rajatud palju eriilmelisi ja toredaid terviseradu, mis lausa kutsuvad liikuma. Vaata terviseradade asukohti siin.
Suitsetamine suurendab 30% võrra insuldi tekkimise riski. Sellest pahest on raske lahti saada, kuid kõik sõltub teist. Kui suudate ennast veenda ja loobute suitsust, pikendab see kahtlemata teie eluiga.
Tervislike eluviiside osas tuleb endale seada pikaajalised ja realistlikud eesmärgid ning valida individuaalselt sobivad vahendid nende saavutamiseks.
(Allikad: Virtuaalkliiniku artikkel „10 nõuannet insuldi ennetamiseks“; neuroloog Dr Katrin Põld)