Teksti suuruse muutmine

Veebilehte on võimalik suurendada ja vähendada, kui hoiad all Ctrl-klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd-klahvi) ja vajutad samal ajal kas “+” või “” klahvi.

Teine mugav võimalus on kasutada hiirt. Hoia all Ctrl-klahvi ja liiguta hiire kerimisrulli. Vaate tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutad samaaegselt “Ctrl” ja “0” klahvile.

Elu pärast insulti

Etapp 3

Haigestumisjärgne seisundi paranemine on pikaajaline ja järk-järguline protsess, seetõttu on oluline varuda kannatust, tahet ja soovi ning motivatsiooni nii haigestunul kui ka lähedastel. Perel ja lähedastel on väga oluline roll haigestunu raviteekonnas - oma toe ja kohalolekuga panevad nad inimese tundma, et ta pole elust välja lükatud ning on vajalik ja oluline ka sellisena, nagu ta on.

Füüsilise tervise taastamise kõrval ei tohi märkamata jätta ka vaimset tervist.

Vajadusel tuleb ravida depressiooni, mis sageli halvendab insuldihaigete elukvaliteeti.

Statsionaarne taastusravi

Statsionaarsele taastusravile suunatakse patsient, kes on stabiilses üldseisundis, motiveeritud teraapiaks, õppimisvõimeline ning on võimeline taastavate protseduuridega tegeleda vähemalt 3 tundi päevas. 

Seal toimub taastumine meeskonnatöö põhimõttel, kuhu kuuluvad patsient, tema lähedane, taastusarst, õde, hooldaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, kliiniline logopeed, kliiniline psühholoog ning vajadusel sotsiaaltöötaja. 

Kuna insuldist põhjustatud funktsionaalsete häirete paranemine toimub 3-6 kuu vältel, on oluline, et pärast statsionaarset taastusravi suunduks patsient edasisele ambulatoorsele taastusravile, mis üldjuhul toimub elukohajärgses üld- või keskhaiglas.

Leia oma kodukoha järgne haigekassa partner siit.

Ambulatoorne taastusravi

On suunatud haigetele, kes vajavad ühe-kahe taastusravi spetsialisti teenust ning kes ei vaja edasist ööpäevaringset meditsiinilist abi ja kui tema transport ambulatoorsetele teenustele on tagatud.

Leia oma kodukoha järgne haigekassa partner siit.

Õendusabi

Insuldijärgne funktsioonihäirete taastumine on individuaalne.

Juhul, kui patsiendi üldine seisund, madal füüsiline võimekus või kognitiivsed oskused ei võimalda patsiendil tegeleda aktiivse taastusraviga, suunatakse patsient statsionaarsele õendusabile või järelravile. 

Antud osakonnas on tagatud patsiendile ööpäevaringne õendus-hooldusteenus, vajadusel arstiabi ning vastavalt patsiendi võimekusele ka patsiendi aktiviseerimine läbi passiivse või aktiivse füsioteraapia.

Leia oma kodukoha järgne haigekassa partner siit.

Hooldekodu 

Hooldekodu (-keskuste) teenust võivad vajada inimesed, kelle insuldijärgne taastusravi ei olnud tulemuslik ning mille tõttu on isiku iseseisev toimetulek igapäevaelu või iseendaga raskendatud ja vajavad kõrvalist abi 24 tundi ööpäevas.

Hooldekodu (-keskuste) teenused on ööpäevaringsed või päevased, kus patsiendile pakutakse ööpäevaringset õendus-hooldusteenust ja võimalusel tegelustunde tegevusjuhendajaga. 

Loe rohkem Eesti Haigekassa kodulehelt.

Leia oma kodule lähedal asuv hooldekodu siit.

Kui haigestunu terviseseisund lubab haiglast väljakirjutamisel siirduda koju, tuleb tähelepanu pöörata vajadusel ka abivahendite, kodukohanduse, koduhooldusele.

Kodus ei tohi ära unustada ka ravisoostumust ning eluviisi muudatust – need on olulised ravi tõhususe ja kordusinsuldi tekkimise vältimises.

Ole kursis:

  • Vajadusel aitab taastusravile minekuks transporditeenuse osas kohalik omavalitsus (KOV). Vaata lisa siit
  • Millal ja mis perioodi jooksul tasub taastusravi haigekassa? Vaata vastuseid siit
  • Kuidas saada abivahendeid? Vaata vastuseid siit
  • Kes aitab kodu kohandada? Vaata vastuseid siit

Etapi osapooled: haigestunu, pere, lähedased, hooldustöötajad, logopeed, üldarst, füsioterapeut, õendustöötajad, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja, kohalik omavalitsus, taastusarst, kliiniline psühholoog

Küsi nõu